Kuidas te teed esimest korda ristusid ja Lovely Beats’i moodustamiseni jõudsite?
Helerin: Me tunneme üksteist juba pikka aega. Meil oli ühine viiuliõpetaja muusikakoolis ja väga palju ühiseid tuttavaid ja sõpru.
Daana: Tegelikult oleme 2016. aastast alates koos muusikat teinud. Tekkis soov teha rahvamuusikat ja mitte kõige traditsioonilisemas laadis. Mõtlesime popiga natuke segada ja muid žanre sinna veel sisse tuua. Viiul on tore pill, aga kuidagi üksi jääb väheks.
Te kirjeldate enda loomingut kui kantrimuusikat ja Iiri folki – kuidas te selle stiilini jõudsite?
Helerin: Mulle isiklikult meeldib hüpata erinevate muusikastiilide kuulamise vahel, kuna ma ei soovi ühte stiili väga pikalt kuulata. Sealt tuligi soov, et kui ise muusikat teeksin, siis liidaksin kokku erinevaid stiile. Sedasi oleks looming vaheldusrikkam ning poleks piiritletud.
Daana: Akustilise viiuliga tahaks teha ehedat ja maalähedasemat stiili. Kantri, folk või spirituaalid – seda ei kujutaks ette elektriviiuliga mängimas. Viiul on ikkagi rahvapill! Selles akustilises võtmes tundub nagu kõige ehedam ja kõige mõnusam, et meil on kombo nendest erinevatest stiilidest.
Mis meeleolu või motiive võib täheldada teie muusikat kuulates?
Daana: Me mõlemad Heleriniga oleme kristlased, käime kirikus ja usume jumalasse ning nende väärtuste pinnalt see muusika ja muusikastiil on meile ülimalt loomulik ja omane. Kirikulaulud, spirituaalid, mida kõik väga hästi teavad - lisame neile oma vürtsi kahe viiuli ja vokaaliga.
Helerin: Soovime inimestele tuntud viise uues kuues ja värskendavalt esitada. Meie jaoks on oluline, et meie lugude sõnumid on väärtuspõhised. Me ei loo muusikat, mille sõnu me tegelikult ise ei usu või ei tahaks kuulda.
Daana: Me ei karda sügavamaid teemasid lahata. Meil on repertuaaris küll väga palju ilusaid armastuslugusid, aga samuti ka igavikulisi teemasid. Aga teeme seda viisil, et ka inimene, kes ennast kristlaseks ei pea, tunneks end kõnetatuna.
Kas teil on ka mõni eelistatud esinemispaik välja kujunenud, mis teie muusikaga eriti hästi ühtib?
Helerin: Eriti meeldivad meile stiilipuhtad ja peensusteni lihvitud maalähedased pulmad. Kui on veel ilus suveilm ka ja inimestel on hea olla, siis on eriti oivaline kombinatsioon. Kord käisime ühes Pärnu maakodus - maailma kõige ägedam pulmapeo koht. Peo alguses alustad kontskingadest ja siis lõpuks viskame oma kingad põõsasse ja tähistame peolistega koos.
Daana: Oleme küll kirikutes esinenud, aga samuti oleme sattunud kultuurikatlas konverentsidele suurüritustele, kus me tegelikult tundsime ennast ka väga lahedalt ja hästi. 2022. aastal käisime ka Hiiu Folgil, mis oli mõnus vabaõhuüritus ja kindlasti üks meie suuremaid avalikke kontserte.
Mainisite, et olete mõlemad viiulit õppinud – mis on teie muusikaline haridus?
Helerin: Mina alustasin kuuendast eluaastast viiuliõpinguid. Peale seda läksin muusikakeskkooli ja jätkasin oma viiulierialal. Seejärel astusin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus lõpetasin viiulierialal bakalaureuse ja ka magistrikraadi - ühesõnaga täielik viiuldaja taust. Minu nägemuse kohaselt peaks olema tugev klassikapõhi ja siis sinna peale ehitada muid oskusi.
Daana: Mina alustasin muusikaga kaheksa-aastaselt Nõmme muusikakoolis ja olen käinud nii Tallinna Muusikakoolis kui Georg Otsa nimelises Muusikakoolis. Viimati lõpetasin muusika interpretatsiooni viiulieriala magistrikraadiga Eesti Muusikateatriakadeemias.
Vahepeal oli juttu kristlusest ja usust, aga mille poole te veel pöördute inspiratsiooni ammutamiseks?
Daana: Joonas Aldre, kellega meil on kaks lugu nagu kaasa tehtud, on selline inspireeriv inimene, keda me tunneme ja teame. Varem oli ta ansamblis Púr Múdd. Eriti andekas on ta aga tehnilise poole pealt – ta on ise produtsent ja loob muusikat. Oleme temalt saanud küllaga abi ja nõu, kuidas muusikat luua. See õppimine on nii põnev olnud ja oleme kaks lugu saanud temaga koos teha.
Võiks veelgi neid teha, ühendades just folgi, elektroonika ja lüürilisuse. Meil tuli juuni lõpus välja meie kolmas lugu, kus tegime ühe noore hip-hop artistiga Lîgega koos mõnusa house loo.
Mis on mõni väljakutse muusikaelus, millest pealtvaataja või fänn ei pruugi teadlik olla?
Helerin: Tööd, kirjavahetust ja muud asjaajamist on esinemise taga kordades rohkem kui lihtsalt lavale astumine. Toimiva kava kokkupanek eeldab omavahelist arutelu, mõtlemist ja tunnetamist. Kuidas keegi parasjagu end tunneb, õhkkonda tunnetab ja nii edasi. Oleks suurepärane, kui saaks spontaansuseks ruumi jätta, aga see eeldab põhjalikku eeltööd.
Daana: Live muusika tegemine on alati mõneti keeruline. Iga liige on hästi oluline ja kindla ülesandega. Näiteks Hiiu Folgil oli olukord, kus meil oli plaanis minna ansambliga, aga üks liikmetest haigestus koroonasse mõned päevad enne esinemist. Haigestumise ajal algas väga tihe prooviperiood ehk me pidime partiisid muutma, pidime oma ideed jälle üle vaatama selle pilguga, mida me tahame mängida ja mida kuulaja tahab kuulda.
Mis teie lähitulevik ette näeb, arvestades, et peatselt on teie 10. juubel tulemas?
Helerin: See, et 10. juubeliaasta on tulemas, avastasime sinuga koos praegu. Praegu ei plaani laieneda, aga uusi lugusid tahaks küll hea meelega kogu aeg niimoodi vaikselt luua, mis annab nii palju indu juurde.
Daana: Kui me vähegi leiame endas jõudu, siis võiks olla väike juubelikontsert. Arvan, et meil on piisavalt kuulajaid ja fänne, kes tahaksid, et me peaksime oma sünnipäeva.
Kuidas te musitseerimise vahel patareisid laete?
Helerin: Meil on Daanaga Hiiumaa üks ühine paik, kus on teistmoodi aeg ja teistmoodi rahu ning hingamine. Aga ei saa salata – oma kodu on ikka ületamatu. Ma suudan ka oma elu väga kiireks ja tihedaks elada, aga koju tulla, see on lihtsalt minu meelest maailma kõige parem hetk. Meie pere hobi on küll haagissuvilaga ringi rändamine, aga rahulik päev kodus – see on ülimalt tore tunne.
Daana: Kodu on kindlus ja kodus on alati hea olla. Samas, kohati naudin ikkagi keskkonnavahetust ja mulle on Itaalia seetõttu väga südamelähedane. Sinna ei ole küll alati võimalik minna, nii et põhilised puhkekohad on kodu ja Hiiumaa.
Kui te ei saaks muusikat teha, siis milline loomingulise väljundi poole pöörduksite?
Daana: Mulle meeldiks süüa teha. Kõige südamelähedasem on Itaalia köök – vana hea, mis ei vea kunagi alt.
Helerin: Võib-olla oleksin kirjanik, aga kokata meeldib kindlasti. Kui võimalus avaneks, teeksin hea meelega oma restorani.
Kutsu Lovely Beats enda sündmusele esinema.
