Millal said aru, et laulmine on sinu jaoks midagi enamat kui lihtsalt hobi?
Laulmine tuli minu ellu tegelikult üsna hilja. Jah, ma laulsin väiksena koos vanavanaemaga ja kohustuslikus korras poistekooris, aga suurem huvi laulmise vastu tuli umbes gümnaasiumis. Peamiselt siis koorimuusika vastu. Superstaaris osalemine kukkus väga hästi välja ja see näitas, et saab muusika ja laulmisega tegeleda ka rohkem kui hobikorras.
Millised muusikalised mõjutajad on sind kõige rohkem kujundanud?
Mulle tuli meelde kohe see, et minu laia muusikamaitset on kujundanud selline videomäng nagu „Guitar Hero", mille me vennaga kunagi vanematelt välja lunisime. Seetõttu olengi täna sellises olukorras, kus bändi repertuaaris võib leida raskemat rokki, ladina-ameerika laule kui ka eesti aegumatut klassikat.
Mis sind lugude juures kõige rohkem kõnetab - meloodia, sõnad või emotsioon?
Mina olen alati olnud tiim meloodia-harmoonia. Mul on selliseid lemmiklugusid palju, mida olen armastanud aastaid, kuid mille sõnu ei tea. Rütmid, harmoonia ja meloodia annavad edasi selle emotsiooni, mis laulude puhul mu jaoks oluline on. Siit ei tasu muidugi välja lugeda, et sõnad poleks olulised. Absoluutselt on, kuid mina kuulan muid aspekte enne.
Kas on lugusid, mis on aja jooksul saanud sinu jaoks täiesti uue tähenduse?
Ma arvan, et superstaaris esitatud Fixi „Grammofon", sest enne kui seda esitama hakkasin, ei olnud ma liiga hästi selle looga kursis. Muidugi ma teadsin seda, kuid see oli ka kõik. Tänaseks on sellest saanud mu bändi leivanumber ja mu üks kuulatumaid eesti laule.
Kas on lugusid, mis panevad sind lauljana eriti proovile?
Mulle tohutult meeldib mu bändi repertuaarist „Sulle Leyna", kuid see on korralik kirves, vähemalt minu jaoks. Kuid kui see välja tuleb, on endal enesetunne mega ja ka rahvas naudib seda lugu sajaga.
Millised on sinu isiklikud eesmärgid muusikas?
Ma pean tõdema, et hetkel on suuremad eesmärgid teistesse eluvaldkondadesse liikunud, kuid sellegipoolest kui vähegi on võimalust bändiga esineda, siis ma seda teen. Muidugi tahaks kunagi saada päris oma lugu või ehk isegi albumit salvestada, kuid selleks peab olema aega, inspiratsiooni ja tahet.
Kuidas valisid bändiliikmed ja mille järgi teadsid, et kooslus töötab?
Tegelikkuses oli bändiliikmete valimine üsna kiirkorras ja vajaduspõhine. Peale superstaari kirjutas mulle mu endine kursusekaaslane, et ta vajaks bändi enda üritusele. Üritus toimus umbes kolme kuu pärast ja võtsin päeva mõtlemiseks, sest mul polnud bändi. Aga nagu Eestis ikka– keegi teab kedagi, seega bänd oli juba umbes kahe päeva pärast koos ja hakkasime valmistuma. Sealt alates on toimunud küll mõningaid liikmete liikumisi, aga see on okei. Ma olen kooslusega väga rahul ja tegemist on vinge pundiga.
Kuidas kirjeldaksid bändi kõla ja stiili inimesele, kes pole teid varem kuulnud?
Ma arvan, et siin võib kirjeldamiseks kasutada lihtsat lauset: „Me tõmbame peo alati käima!"
Milline esinemine on seni bändi jaoks olnud kõige tähendusrikkam?
Kõige tähendusrikkamat on raske valida, kuid tooksin kindlasti välja meie esimese esinemise Firmaspordi talispartakiaadil. Meid usaldati pimesi, kuid tulime sellega toime ja panime Käärikul korraliku peo püsti.
Milline näeb välja sinu ideaalne päev, siis kui sul pole mitte ühtegi kohustust?
Minu päev kindlasti sisaldab laiska hommikupoolikut, sest mulle meeldib lihtsalt kohustusteta voodis lesida, kui see võimalus on.
Päeva peab mahtuma veel head sööki, midagi sportlikku ja head muusikat!
Kutsu Robert Reesar Bänd oma üritusele esinema siit.
