Anelle Tamm on lauljatar, kes sai laiemalt tuntuks saatest Eesti Otsib Superstaari. Esitades oma kontsertidel väga mitmekülgset muusikat, unistab ta ühel päeval esineda Tallinna lauluväljakul. Ja loomulikult - Eurovisioonil!
Kuidas sai Sinust muusik, kuidas jõudsid muusikani?
Esinemisvajadus oli mul juba väikese lapsena. Laulsin lasteaiaetendustel ja kodus perele, algkoolis pani ema mind lauluõpetaja juurde. Tema käe all õppisin soololaulu 10 aastat kuni ta leidis, et olen valmis edasi liikuma. Nende aastate jooksul osalesin erinevatel laulukonkurssidel, pälvides enamasti väga häid kohti. Unistasin alati kuulsaks lauljaks saamisest ning suurtel lavadel esinemisest. 2015. aastal osalesin saates Eesti Otsib Superstaari ja jõudsin finaalini välja. See oli suureks hüppelauaks laulmise kui ameti alustamisel.
Millist muusikat sa teed?
Kontsertidel esitame koos kitarristiga enamasti kavereid kaasaaegsetest eesti- ja inglisekeelsetest poplugudest. Teeme nii tantsulugusid kui kauneid ballaade. Mul on ka käputäis enda singleid, mis on valdavalt tantsumuusika žanrist. Tihti satub meie kavva ka pärleid eelmisest sajandist. Aga sülti me ei tee!
Kirjelda, millises punktis sa oma muusikukarjääriga oled - millised on Sinu suurimad
õnnestumised, saavutused ning kuhu tahaksid jõuda?
Hetkel tegelen aktiivselt esinemistega nii avalikel kui eraüritustel. Kindlasti pürgin selles suunas, et kunagi välja anda album ja jõuda inimeste südametesse enda originaallugudega. Minu suurimaks lavaks seni on olnud Nordea Kontserdimaja (nüüd Alexela kontserdimaja - toim.), kus esinesin superstaarisaate superfinaalis.
Suurim õnnestumine minu jaoks on alati see, kui pärast esinemist kuulajad ligi astuvad ja kontserdi eest tänavad. Kui inimestele minu esitus väga meeldib ja nad sellest teada annavad, olengi saavutanud oma eesmärgi muusiku ja meelelahutajana.
Mis on muusiku elukutse juures kõige põnevam? Aga kõige raskem?
Kõige põnevam on kindlasti uutel ja huvitavatel lavadel kontserdi andmine. Inimesed on kutsunud meid näiteks oma elutuppa esinema. Samuti on minu jaoks alati põnev väljakutse esitada vokaalselt väga keerulisi ja võimekaid lugusid, et end proovile panna. Omamoodi keeruline on kokku panna kava, olles eelnevalt mitte tutvunud enda publikuga, sest kunagi ei oska ette aimata, milline stiil neile meeldida võiks. Samuti on muusiku elukutse juures vaja arvestada, et kuupalk ei ole garanteeritud. Tihti tuleb ise vaeva näha, et ennast esile tõsta ja tööd leida.
Milline on kõige naljakam/imelikum asi, mis Sul laval juhtunud on?
Kunagi esinesin ühes ööklubis ja keset lugu tuli üks noormees lava ette ja jäi pingsalt mulle otsa vaatama, käsi välja sirutatud. Astusin talle siis lähemale ja nägin, et ta käes oli 20 eurot, mille ta tahtis tungivalt mulle anda. Võtsin raha vastu, aga noormees ei lahkunud, vaid jäi terveks setiks lava ette seisma, täiesti tõsise näoga, ja jõllitas mind suurte silmadega. Ta ei rääkinud ega liigutanud ennast selle aja jooksul kordagi. Üsna keeruline oli tõsise näoga lõpuni esineda.
Kas Sul on muusikas ka eeskujusid?
Minu eeskujuks on kõik võimsad ja enesekindlad naisartistid, kaasaaegsetest näiteks Rihanna ja Beyoncé. Hindan muusikute puhul oskust lava enda võimusesse võtta ja panna inimesed ennast kuulama. Minu jaoks ei saa lauljat tõsiselt võtta, kui ta päriselt, ilma töötluseta laulda ei oska. Need kaks naist on tõestanud end ühtede andekamate lauljatena tänapäeval.
Unistuste üritus/teleshow/lava, kus sooviksid esineda
Lauluväljak. Ja muidugi iga noore laulja unistus: Eurovisioon.
Anelle't on võimalik kutsuda esinema siit.
