Mart Abro on kitarrist, kes oma muusikuteed alustas hoopiski kandlemänguga. Oma eeskujudeks peab ta muusikuid, kes teevad muusikat, mis neile endale meeldib.
Kuidas sai Sinust muusik, kuidas jõudsid muusikani?
Muusika juurde leidsin tee tänu oma isale, kes oli kunagi muusik. Meil kodus oli väga palju erinevaid pille, niisiis hakkasin lapsena omal käel erinevaid instrumente proovima. Umbes kümneaastaselt panid vanemad mind kannelt õppima mehe juurde, kes oli kunagi ka minu isa õpetanud. Õppisin väga mitmeid aastaid kannelt ning kõrvale ka muid rahvapille. Kitarri, mis on praegu minu põhiinstrument, hakkasin ise õppima kui ma olin 12-13-aastane. Teismelisena tegime sõpradega aastaid bändi, kus olin trummar. Elukutselt muusik sai minust aastal 2014, kui tulin ära tavatöölt ning hakkasin keskenduma ainult muusikale.
Millist muusikat sa teed?
Stiililiselt teen väga erinevat muusikat, kuna olen kitarrist ning mängin neid lugusid, mida artist soovib. Loomulikult pühendan ma aega ka omaloomingule, milleks on ballaadid ning pop-rock.
Kirjelda, millises punktis sa oma muusikukarjääriga oled - millised on Sinu suurimad õnnestumised, saavutused ning kuhu tahaksid jõuda?
Hetkel olen oma muusikukarjääriga peaaegu seal, kuhu olengi tahtnud jõuda, kuid sihin ainult kaugemale ja kõrgemale. Mul on umbes 5-7 erinevat koosseisu, kellega kontserte annan - see juba omaette saavutus. Ma arvan, et üheks saavutuseks võib lugeda ka seda, et keskkooliajal tunnustati mind kui tiitliga Eesti parim kandlemängija nii üksikmängus kui ka duetis. Kusjuures duetti mängisin koos oma isa Andresega.
Mis on muusiku elukutse juures kõige põnevam? Aga kõige raskem?
Muusiku elukutse on alati põnev, igav ei hakka kunagi. Esinemiskohad vahelduvad, publik vaheldub jne. Laval olles on alati pisike värin, mis annab põnevust ainult juurde. Raskustest võiksin nimetada näiteks seda, et pole sellist kindlat stabiilsust - alati ei tea ette, mis järgmine poolaasta tuua võib.
Milline on kõige naljakam/imelikum asi, mis Sul laval juhtunud on?
Otseselt midagi naljakat ega imelikku polegi vist laval juhtunud. Selliseid asju, et kitarrikeel läheb katki või võimendi enam ei tööta, tuleb aegajalt ikka ette. Üks huvitav ja pisut ebameeldiv juhtum tegelikult meenub küll - seda, et soovitakse sünnipäevalaulu tuleb ikka ette. Kuid ükskord, kui ma parasjagu laulsin ühte laulu ning naisterahvas tuli minu laulmise ajal mulle kõrva sosistama, et tal sõbrannal sünnipäev ja et kas saaksin talle sünnipäevalaulu laulda. Loomulikult ma eirasin seda soovi, kuna see tegu oli väga ebaviisakas - laulmise ajal lauljat segada pole viisakas, piisanuks oodata, kuni selle laulu lõpetan ning siis oma soovist teatada.
Kas Sul on muusikas ka eeskujusid?
Eeskujusid on mu väga mitmeid, ma nimeliselt ei hakkaks neid välja tooma. Aga põhimõtteliselt kõik edukad muusikud, kes teevad seda muusikat, mis neile endale meeldib.
Unistuste üritus/teleshow/lava, kus sooviksid esineda
Otseselt sellist unistuste esinemiskohta polegi, aga loodan, et tulevikus jõuan kõikidele suurtele lavadele ning teleshow-desse.
Mart'i on võimalik esinema kutsuda erinevates koosseisudes:
- koos Anellle'ga
- koos Maia Vahtramäe'ga
- koos Getter Pärle'ga
