Kaks Takti ette ja Eurolaul- kuidas mõjutab sind konkurents ja võistlemine?
Ütlen ausalt, et telesaade "Kaks takti ette" oli põhimõtteliselt mu esimene lauljate konkurss, millel osalesin ja eneselegi ootamatult õnnestus see võita. Ma pole kunagi suur muusikalise gladiaatorluse fänn olnud, aga samas on konkursid üks väheseid võimalusi end suuremale vaatajaskonnale nähtavaks teha. Minu fookus oli kindlalt paigas ja ei läinud osalema eesmärgiga konkurss võita, vaid hoopis anda endast lihtsalt igas voorus parim ja seda maksimaalselt nautida. Minu jaoks oli võidust olulisem see, et sain pärast saate erinevaid voore palju kirju inimestelt, kes said minu musitseerimise viisist emotsionaalselt ja sisemiselt puudutatud ja see ongi kõige olulisem. Sest mis on muusika muud kui nootidesse rüütatud tunded, ilu ja energia.
Oled avaldanud neli raamatut - mil moel väljendub kirjandus su loomingus?
Mul on elus vedanud ja selle eest väga tänulik, et olen saanud enda andeid sihipäraselt rakendada. Sõnakunsti, verbaalset maagiat saan kasutada nii muusikas, raamatuid kirjutades kui ka näiteks õhtujuhina või pulmaisana tegutsedes. Olen juba ammu enda jaoks lahti mõtestanud, et igal sõnal on oma energia ja sagedus ning on valik, kas kasutad neid teadlikult ja vastutustundlikult või käitud nagu elevant porteselanipoes. Elus proovin kõike, mida ette võtan, teha maksimaalse kirega ja nii kaua kui seda teen, tunnen et realiseerin enda potentsiaali parimal võimalikul moel.
Millised maailmakuulsad muusikud minevikust või olevikust su lemmikute
hulka kuuluvad?
Mu absoluutsed lemmikud läbi aegade on olnud Jimi Hendrix enda jõulise kire, maskuliinsuse ja võrratute kitarririffidega. John Mayeri chill, virtuoosne ja äge laulukirjutamisoskus, James Browni kaasahaarav ja kaif funk, Chris Stapletoni fenomenaalne vokaal ja meloodiakäigud, The Queeni ja Freddie Mercury geniaalsust on raske sõnadesse panna ja Nirvana MTV unplugged ei kao mu playlistist samuti kunagi. Kurt Elling ja Jamie Cullum on samuti olnud pikaaegsed lemmikud.
Missugune Eesti muusika kõnetab sind kõige rohkem?
Enim naudin muusikat, millel on hing ja mõte sees. Ultima Thule 1988 aasta live esitus laulust "Lennelda priiks" jääb vist küll alatiseks mu lemmikuks.
Suured lemmikud juba aastaid on olnud ka Vaiko Eplik enda suurepäraste albumitega, südantpuudutav Mari Jürjens, Erki Pärnoja kitarrimaagia, Urmas Alenderi muusika ilus valu, Kait Tamra siiras helikeel, Siiri Sisaski sügavus, Tõnis Mägi soololooming. Nende muusika täidab mind alati. Õnneks on Eestis omajagu muusikuid, kes lihtsalt ei tooda uut matejali, vaid loovad seda. Seal on minu jaoks suur vahe ja see on kuulates tuntav.
Kuidas erineb bändi ja solistina esinemine?
Naudin mõlemaid samaväärselt. Solistina end ise akustilisel kitarril saates on oma võlud, aga samas bändiga pidudel ja pulmades küttes on energia ikka vahel selline nagu oleks staadionikontsert.
Mis soovitusi on sul kellelegi, kes soovib muusikas karjääri teha?
Ande kõrval sama oluline on töökus, suhtlemisoskus ja teadmised meediast, psühholoogiast, enese manageerimisest ja ürituskorraldusest. Mida varem ise muusikuna midagi korraldad, seda parem, sest õpid tundma enda erialaga seotuid rõõme ja raskusi. Samuti soovitan koostööd teha paljude eri muusikutega, sest absoluutselt kõigilt on alati midagi õppida, kui oled tähelepanelik.
Paljud muusikud ja artistid on muusikat koolis õppinud, ent sina mitte. Kuidas see on Su karjääri mõjutanud?
Olen arvamusel, et muusikuks sünnitakse mitte ei õpita, seega muusikalise hariduse puudumine on välistanud minu jaoks vist ainult ooperilauljaks saamise (naerab). Muu osas kompenseerib loomulik musikaalsus solfedžo-alased puudused. Minu jaoks on muusika südameasi ja et nootidest saaks muusika, selleks on vaja seda alkeemilist miskit ja see anne on mulle õnneks kingitud.
Milline on olnud kõige keerulisem katsumus su muusikakarjääri jooksul?
Selleks pole vaja liiga kaugele minevikku vaadata. Kui ikka oled harjunud andma aastas ligi sada kontserti ja järsku on riiklikult praktiliselt kõik avalikud üritused-kogunemised keelatud, siis nõuab see ikka palju sisemist jõudu, et see periood üle elada. Hea osa sellest õppetunnist on see, et muusikutööst on pärast tervishoiukriisi kadunud igasugune iseenesestmõistetavus - iga kontsert ja õhtujuhtimine on pidupäev, mida täielikult kaifin. Inimeste positiivne tagasiside annab selles töös väga palju energiat tagasi.
Kuidas ammutad inspiratsiooni musitseerimiseks?
Selle osas on mul vedanud, et olen kirgliku loomuga ja inspiratsiooni kaugelt otsima ei pea. Mulle meeldivad inimesed nende ägedate veidrustega ja elu tervikuna. Armastan seda tunnet, kuidas muusikas on võimalik emotsiooni nootidesse valada. Täielik maagia! Ja kõige müstilisem instrument on kahtlemata inimhääl, millel on lihtsalt lõpmata arv eri varjundeid, mistõttu edasi on võimalik anda lihtsalt nii palju! Ilusaim kompliment minu jaoks on, kui inimene istub kontserdil silmad kinni ja laseb end muusikal sisemisele rännakule viia.
Mis on su lemmikajaviide väljaspool tööd?
Selleks on kahtlemata piljard ja mitte üldtuntud 8-pall, vaid just võistlustel populaarsem 9-palli formaat. Avastasin selle ägeda hobi enda jaoks viis aastat tagasi Taimaal puhkusel viibides ja siiani pole tuhin mööda läinud - mängin piljardit nädalas ikka oma hea 15-20 tundi. Õnneks on see ka tulemust andnud - kolmel aastal on õnnestunud eesti paarismängu meistriks tulla.
Kutsu Margus üritusele esinema või õhtujuhiks siit.
