Kuidas on saanud teist muusikud, kuidas jõudsite muusikani?
Maast madalast ikka, kuidas siis muidu. Koolis käies oli selline traditsioon, et koolipoiste bändiga tuli tantsupeod ära mängida. Nii õpetasid vanemad poisid noored välja ja nii see pisik külge sai. Kindlasti oli isa mulle eeskujuks, tema mängis puhkpilliorkestris trompetit. Muusikapisik on ka järgmisse põlvkonda edasi kandunud ja tütar on alati laulmisest unistanud, kuid oli pisut häbelik, et üksi see teekond ette võtta. Nii võtsingi ta kampa ja nüüd teeme juba aastaid koos muusikat.
Miks olla muusik? Miks te oma kollektiiviga muusikas elate?
Kollektiive on mitmeid olnud, küll laiv-koosseise ja nüüd juba 10 aastat kahesed koosseisud. Viimased kaks aastat koos oma tütre Kätliniga. Ikka selleks, et töö ja lust ühendada ja igapäevasest rutiinist välja saada.
Mis eristab teid teistest?
Ega ei eristagi vist, neid isa ja tütre koosseise on ka teisigi. Me esindame kahte väga erinevat generatsiooni, keda ühendab armastus eestikeelse muusika vastu. Kus uus ja vana maailm kohtuvad, seal saavadki alati alguse parimad peod.
Millises punktis olete oma bändiga praegu? Millised on seni olnud teie suurimad saavutused ning kuhu jõuda tahaksite ehk kui kõrgele tähtedeni ronite?
Nõukogude ajal sai kassetile salvestatud, tänase seisuga kaks demoplaati, viimane valmis käesoleval aastal. Oleme ka Eesti tipp-artistidega lava jaganud, nende seas näiteks Anne Veski, Mait Maltis. Ikka tasa ja targu.
Milline on teie muusika – millised kolm sõna seda kõige paremini kirjeldavad?
Pesuehtne tantsumuusika, nii sammudega tantsijatele kindlad rütmid kui ka niisama kekutajatele, disko-lugusid ja rock'n'rolli.
Milline on kõige naljakam või imelikum asi, mis teil laval juhtunud?
On olnud olukord, kui läksime kohale ja siis küsiti meilt, et kas teil oma telki polegi kaasas. Seega tuligi riskida ja mängida lageda taeva all. Kord jällegi jaanipäeval tuiskas vihma nii, et iga vaheaeg tuli harjaga vett lavalt maha pühkida ja eks neid purjutajaid ikka jätkub, kes kipuvad lavale tantsijateks või karaoke artistideks, ning siis tuleb nuputada, kuidas nad sealt alla saada.
Kas teil on muusikas ka eeskujusid?
Tarmo Pihlap, Mait Maltis, Jack Berry, Frank Sinatra jne. Tütar on suur kantrimuusika austaja
Unistuste üritus/teleshow/lava, kus sooviksite esineda.
Saade “Rahvabänd” läks meist mööda, aga ega väga ei põe ka, teeme oma tööd nii kuis oskame ja tööd jätkub kenasti. Nii restoranis, kohvikus, jaanipäevad kui ka sünnipäevad ja pulmad.
Milliseid apsakaid on teil esinedes juhtunud? Kuidas selliseid situatsioone olete lahendanud?
Vahel ununevad sõnad, kord arvasid parajas peomeeleolus sõbrad, et neil on kiiresti elektrit tarvis, tõmbasid siis mängu ajal stepsli seinast ja ruttu tagasi. Tulemuseks oli see, et 650 eurone digi-pult põles maha. Õnneks olime rahvamajas ja sealt õnnestus mingi puldike leida ja pidu jätkus kuidagi moodi. Eks neid seiku asju ikka juhtub.
Kuidas valmistute esinemisteks? Kas on midagi, millele eriliselt tähelepanu pöörate? Kui jah, siis mis see on?
Alati teeme proovi, kõige olulisem on korralik sound igas ruumis kätte saada ja korralik helitehnika ning rahvaga ühele lainepikkusele jõuda.
Kui saaksite praegu teha ühele oma loole muusikavideo, siis millise laulu valiksite? Miks just selle?
Videoid on ikka iga aasta natuke tehtud. Praegu võiks teha Frank Sinatra lugu, eestikeelse variandi “Kas on see õige”. Lugusid on repertuaaris 400 ja peale, kõik on armsad omal moel.
Broneeri KalevBand siit.
