Kumna mõisa ajalugu
Kumna küla on, nagu paljud Põhja-Eesti külad, leidnud esmamainimist nn. Taani Hindamisraamatus , mis pärineb 13. sajandist. Selle järgi võib Kumna küla kirjalikult tõestatud sünniajaks lugeda 1219-1220. Kumna küla suuruseks oli märgitud 10 adramaad ja omanikuks (läänimeheks) Thitmar, kes oli suure tõenäosusega kohalik ülik (oli ka Humala küla omanik). Kohanimeks ei olnud tollal Kumna, vaid Engael, millest hiljem kujunes nimevorm Engla. Kohanimi Engla kadus käibelt ca 100 aastat tagasi.
Esimeseks nimeliselt teadaolevaks, kindlalt kohalikku päritolu Kumna läänimeheks (mõisnikuks) oli Ohtra Jürgen. Ta oli üks nendest, kes aitasid kaasa Rootsi edule ja venelaste väljatõrjumisele Eestist. Tasuks oli 20. mail 1581 Tallinna linnuse pealikult saadud läänikiri, mis andis pärandatava valdusõiguse 4-adramaalisele Kumna talule (külale) Keila kihelkonnas. Selle eest kohustus Ohtra Jürgen igal aasta sügisvakuse ajal maksma 20 marka raha ja varustama sõjakäiguks ühe kergratsaniku.
Klassikalises mõistes võib mõisa sünnipäevaks pidada 10. juunit 1627, mil Eestimaa kuberner Johann de la Gardie määras kindlaks Kumna piirid.
Ruumide rent pidulike ja töiste ürituste pidamiseks.
Ürituste jaoks on võimalik välja üürida kas terve mõis (ca 530 m2) või eraldi galeriiosa (ca 200m2) ja kahekordne osa (ca 330m2).
Ruumid on möbleeritud. Valiku tegemiseks soovitame tulla kohapeale vaatama.
Suvisel ajal on võimalik kasutada mõisahoone taga olevat privaatset pargiosa, mille jaoks on olemas telgid ja aiamööbel.
E-mail: info@kumnamõis.ee
Vaata lisa: www.kumnamanor.eu
